Kaljuronimise demotreening

20160913_185107

Meil oli teisipäeval kõigile huvilistele demotreening – ja huvilisi oli palju. Üritasime Tarmoga neid kokku lugeda, aga sõrmedest kahepeale ka ei piisanud ja me oleme mõlemad humanitaarid. Üle 40 igatahes, nii et ilmselgelt ronimise populaarsus muudkui kasvab, kätt ette enam eriti ei pane. Seega jagasime nad kolme rühma, osad said suure seina peal ukerdada, osad boulderdada ja kolmas grupp proovis köielkõndi. Ja neid me siis roteerisime, üsna loogiline ülesehitus.

Aga 40 inimest korraga kantseldada … Nagu kombinaat, ausõna:

suur-sein

Kes veel ei teadnud, siis köielkõnd on ronijate seas üsna populaarne, põhiliselt ilmselt seetõttu, et ronijatele meeldib kõik, mille käigus saab kellelegi öelda “hoia mu õlut, ma tahan proovida” ja “ma näen küll, et matti pole all, aga mis siin ikka juhtuda saab”.

slackline

Tarmo näitas ette, kuidas boulderdamine käib (kahjuks pole mul pilti sellest, kuidas Sergei näitas ette, kuidas köielkõnd käib)

tarmo

ja kõik teised said proovida järele teha:

boulder

boulder

Ahjaa, ronimine on siin ilmas minu jaoks teisel kohal, esikohal on teiste inimeste paraadide niisutamine. Üks tüüp minu kõrval hakkas teistele rääkima, et alguses on jah esimeses köies raske ronida, aga kui aru saad, et võid ju nurga tagant ka võtta on kohe kergem (nii jõutaksegi valgustatuseni). Ma muidugi kasutasin juhust, et viisakalt selgitada, et pikas perspektiivis on eesmärk värviradu ronida, nii et nurga tagant saab võtta küll, aga võetavate nukkide arv jääb meil siin ikka ainult väiksemaks ja need nukid lähevad pisemaks ja teravamaks ja vastikumaks + mingil hetkel pead jala enamvähem kaela taha väänama, et mingit asendit võtta ja rõve ebamugav on, nii et ise ka ei tea, miks sa siin trennis oled üldse, kuni ikka mingi ime läbi end üles välja väänad. Nad ütlesid vist:”Oi.” Selline minimalistlik lähenemine ja sellega meie jutt ka lõppes. Ma mõtlesin, et see on nagu kutsikate reklaamtekst, et ütled “ah, need jubedad tõprad ainult lõhuvad ja laamendavad ja kusevad tuppa, nii tahaks endale ka ühte,” aga vist ei läinud päris nii. Hea on, et meil rühmad niigi täis on. Edaspidi tean, et lause “see on tegelikult täiega raske, valus ja rõve” ei ole see, millega tavainimestele midagi reklaamida.

One thought on “Kaljuronimise demotreening

  1. Pingback: Mina küll aru ei saa, mida need naised tahavad | Pärdikute päevaraamat

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s