Augusti väljakutse vahekokkuvõte

Viimase kahe nädalaga on selgunud, et nullist raketiks saada pole sugugi nii lihtne ettevõtmine. Kui ma alguses kujutasin ette, et 30 päeva pärast panen ma käed maha ja tõusen aeglaselt ja graatsiliselt kätelseisu, siis nüüd on selge, et see on tiba pikaajalisem projekt ja hea, kui augusti lõpuks mingisugusegi kätelseisuni jõuab. Nimelt on osad neist näidatud harjutustest vähemalt minu õrnale ja naiselikule õlavöötmele nii karmid, et kui ma tõesti päevas viis minutit seinaplanku, seda ja seda harjutust teen, tahaks mu õlad ühte puhkepäeva saada. Nii et ma otsustasin nädalavahetusel oma lähenemist pisut muuta. Igapäevaselt teen järgmised kaks nädalat ainult neid kahte harjutust (kõige rohkem konkreetsele eesmärgile suunatud ja aitavad käte ja õlgade jõudu arendada), kõik teised on hajusamalt sinna vahele pandud:

Need on selles mõttes head harjutused, et kõige sarnasemad päris kätelseisuga ja on igatahes tagatud see, et te kuskile poole kaldu ei ole. Nii et soovitan. Spottija siis ei hoia mitte teid kinni, vaid paneb ainult oma käe jalgade vahele, teie surute ise põlvi kõigest jõust kokku. Seda tehes pingutate te ka ülejäänud lihaseid ja kui midagi viltu on, siis spottija ütleb teile (varbad üles, õlad kõrgemale jne). Ideaalis spottija oma käega teid otseks ka ei liiguta, vaid ütleb näiteks, kas on vaja tagumik rohkem ette tuua vms.

Eks näis, mis ma augusti lõpus ütlen, kas käin ja vingun, et me väljakutset ikka natuke veel pikendaksime, või on ikka selle lähenemisega kahe nädala pärast midagi ette näidata ka.